Jõuluks koju

Astun bussi ja võtan omale esiistmel koha sisse, minu järel siseneb daam koerakesega. Koer on rihma otsas, kuid suukorvita. Silmnähtavat ohtu pole märgata, kuid kohe areneb noore piletikontrolli ja vanemapoolse daami vahel äge vaidlus. Esimene väidab, et meil on komertsliin ja koeri võib transportida ainult puuris ning teine, et Eesti Vabariigi seadus nõuab vaid rihma ja suukorvi. Kumbki ei tagane sammugi, pigem pressivad nad teineteist rinnad vastastikku, mööduvad minutid. Lõpuks kutsutakse bussijuht, kes veidi õlast daami sikutab. "Ärge ahistage mind!" tõstab naine häält. "Kutsume politsei," on korraks kõik kolm ühel meelel. Nüüd sekkuvad reisijad, kes seni alles õues kannatlikult järjekorras oodanud. Üks pikk mees bussiukselt käratab: "Kuule tädi, tule nüüd välja ja luba teised inimesed lõpuks sisse". "Pole ma sulle mingi tädi," tuleb kiire vastus."Minu tädi sa muidugi ei ole, aga palun kuula, mis sulle räägitakse." "Mina ei liigu kuskile või makske mulle siis piletiraha tagasi." Klienditeenindaja soovitab:"Minge küsige kassast oma raha, meie siin ei maksa midagi." Naine ei liigu endiselt paigalt, pigem käib aeg-ajalt väike rüselemine. Püüan  ka omalt poolt selgitada, et  bussifirmal  on õigus kehtestada omad reeglid, kuid tulutult. Lõpuks, vaid mõni minut enne bussi väljumisaega, tõuseb istmelt püsti üks suur vene keelt rääkiv mees, kes ilmselt probleemile täpselt pihta ei saa, kuid käratab ja käsib naisel lahkuda ning see mõjub tulemuslikult. Naine väljub, ukse taga oodanud reisijad lubatakse kiiresti bussi, nende ees vabandatakse, soovitakse häid pühi  ning mõne minutilise hilinemisega võib sõit alata. Klienditeenindaja aga ohkab südamest: " Sellist asja pole mul veel enne nende aastate jooksul olnud."

Laterna magica

Ega gripi seltsis voodis lamades midagi targemat teha ei ole kui magada ja lugeda. Pöffi-kuu puhul võtsin kätte juba 20 a tagasi ilmunud raamatu vanameister Ingmar Bergmani "Laterna magica". Kõik, mis puudutas mehe lapsepõlve, oli väga huvitavalt ja detailiderohkelt kirjutatud. Paneb siiralt imestama, kuidas saab mälestustes inimesi, sündmuseid, lõhnu nii täpselt kirjeldada. Erilised ja soojad suhted olid poisil oma leseks jäänud vanaemaga, kes vestles lapsega kui võrdsega ja arutles tundide viisi videvikku pidades maailma asju. Mees meenutab täiesti avameelselt oma suhteid naistega alates koolipõlvest, ta isiklik elu polnud just tavapärane.Ingmar Bergman oli viis korda abielus ning tal oli üheksa last. Põhjaliku ülevaate annab teos ka Bergmani tööst ja loometegevusest, kuid see osa oli minu jaoks raamatus ebaolulisem. Elu täis tõuse ja mõõnu. Elu on vaid üks suur juhus. Ingmar sai kohe peale sündi kõrge palaviku ja kõhulahtisuse, talle tehti haiglas hädaristimine ja kuna emal piim rinnast kadus, viidi nälginud vastsündinu rongiga ammele toita. 19 aastaselt lahkus Ingmar tüliga kodust. Aastaid hiljem leppis ta siiski oma vanematega ära.LVRTIQMI

http://www.nndb.com/people/009/000025931/ingmar-bergman-2-sized.jpg

Minu vend üritas end tappa, minu õde sunniti perekondlikel kaalutlustel aborti tegema, mina põgenesin kodunt. Vanemad elasid kurnavas kriisis, millel polnud ei algust ega lõppu. Nad täitsid oma kohustusi, pingutasid, palusid Jumalalt halastust. Ei aidanud nende käitumisnormid, väärtushinnangud ega traditsioonid...Meie draama mängiti maha kõikide silma all pastotaadi eredalt valgustatud laval. Hirm tegi selle teoks, mida kardeti.

vt Elulugu ja looming

Kuldne sügis

Koolivaheaeg sai läbi, kuldne sügis on samuti lõppemas ja täna õhtul lugesin viimase lehekülje Aunaste raamatust "Mitte ainult meestest". Öelgu teised, mis tahavad, aga minu meelest on hästi kirjutatud raamat, mis oleks omale väärinud paremat välimust. Kohati põnev ja humoorikas, tükiti küll karm ja valus tõdemuses, et parimad mehed on teiste jaoks. Eriti üllatasid mind kirjaniku võrdlused.

LVRTIQMI

... jäigalt nagu surnu jalad, olid need vaesed lilled kimpu seotud.

...podisesin nagu küülik, keda hakatakse kohe kõrvupidi supipotti pistma.

Oktoobri- kuu viimast nädalat aitas mul sisustada väike Hannes.

Kindlam, turvalisem ja muretum tunne

Juba neljandat päeva järjest läksin ma täna teksad jalas tööle. Milline säästmine! Mitte ainult raha säästmine, vaid ka aja kokkuhoid. Kuigi tean, et pükste kandmine pole eriti naiselik tegevus.

Ega ma saagi aru, kas viga on sukkades või minus, aga seelikut kandes pean neid ostma sagedamini kui leiba. Kui paar nädalat tagasi ilmad veel soojad olid, tulin linnast koju põlvikutel silmad jooksmas. Mu mees hakkas muidugi kohe pragama, et vaata ka, mismoodi sa ringi käid. Mehe rõõmuks tõmbasin siis kiiresti need jalast ära, enne kui päris koju tuppa jõudsin. Aga vahepeal nägi mind mehe õde ja kukkus imestama, et miks ma sügisel paljaste säärtega. Nu- jah...

See oli nädal tagasi kui hommikul uued läikega sukakad jalga panin ja arsti juurde suundusin, aga oh õnnetust- autost väljudes nägin sukasääres augukesi. Mis siis muud kui tormasin esimesse poodi ja lootsin, et seal sukkpükse müüakse. Müüdigi... kaks paari soodushinnaga ja mure lahendatud.

Õhtuks oli esimene sukakate paar küll katki kulunud, viskasin need prügikasti, aga hommikul võisin teise paari rõõmsalt jalga tõmmata ja Prismasse ostlema minna. Vaatasin siis mina seal kaupluses omale pluusi ja müüa vaatas mind, kohe tükk aega passis. Piidlesin küsivalt vastu. Tuli mulle salapäraselt lähemale ja pomises vaikselt: " Ega teil sukkpükse vaja osta pole?" ning osutas ise mu säärele. Oh imet, seal oli taas auguke, seekord küll üsna pisike, aga siiski. Valisin siis mina omale jälle soodushinnaga sukapüksid, ikka kaks paari ja seekord veidi paksemad. Kassas aga ei saanud kassapidaja kuidagi hinda kätte, sest pakend oli pisut kulunud. Ma ei tea, miks nühkis ta viimaks kimbatuses olles silti vastu seda musta kummi, millega ostusid liigutatakse, aga lõpuks võisin ma siiski kaubad kotti panna. Kassast väljudes hakkas sireen piiksuma ja turvamees tõttas kohale. Asi jäi selgusetuks, kas heli põhjustasid sukapüksid või mitte - alati on kindlam, turvalisem ja muretum tunne teksasid kanda/osta.
LVRTIQMI

http://www.pereroivad.com/tootepildid/dirkje%20088.jpg

Pole päeva, mis parem kui täna

Ilus kuupäev täna -09.06.09.- väike Hannes sai 9-kuuseks. Küpsetasin õhtul lehetaignasaiu ja -pirukaid ning siis tegin koos väikemehega pisikese jalutuskäigu, tibutas vihma, kuid õhk oli mõnusalt soe ja värske.

Igasuguste puhkusegraafikute ja valimisaruannetega tahaks homme ühele poole saada, sest järgmise nädala esimeseks pooleks peaks juba ettevalmistusi tegema ja samas päevaks-paariks aja maha võtma. Elada tuleb nii, et ise rahul võin olla.

Et saavutada midagi ja leida oma pürgivas hinges rahu, tuleb enda isiklikud soovid ja ihad esikohale seada.

Oluline on see, kuidas Sina ise oma erinevaid töid, rolle ja iseennast väärtustad (keskendu korraga ühele asjale).

Ühele asjale keskendumine minul tavaliselt ei õnnestu, sest olen ju tähtkujult Kaksik, kes tegeleks aina uute ja uute asjadega.

***
ikka ma küsin
kuis läheb
sinul, su perel ja sõbral

mured on ühed
alati aega on vähe

alati kõik
nii nagu tahad
ei lähe

alati päike ei paista
kuid kusagil siiski
ta särab
raskused elame üle
tormid unuvad ära

pole rada
mis täiesti sile
pole päeva
mis parem kui täna