pühapäev, 4. detsember 2016

Minu PÖFF 2016

7. VAIKNE SÜDA (Iisrael)  Lugu noorest naisest, kes kolib Jeruusalemma, et alustada seal üksinda uut elu. Muusika, religioon, inimsuhted... /9



8. PISUT PÕRUNUD (Itaalia, Prantsusmaa) Lõbus seiklus suvises Itaalias, kuid filmils on ka teine väga tõsine teema: emaarmastus.  /9



9. PORTO (Portugal, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Poola)  Armastus esimesest silmapilgust kogu eluks. Väga hea näitlejatöö: kuigi  mängib vaid kaks-kolm tegelast, on film igati nauditav, /8



10. PETERBURI. AINULT ARMASTUSEST (Venemaa) Seitse naljakat lühifilmi. Lummav linn ja ilus muusika. Mõnus meelelahutus. /7



11. TELI JA TOLI (Venemaa) Lõbus külaelu ja võrratult ilus loodus ning armastus.  Tõsisemad teemad jäävad varju. / 6



12. PRUSSAKAS (Argentina, Tšiili) Tõsine film tõsisel teemal. Kui kord oled hammasrataste vahele jäänud, siis alati ei saagi sealt enam välja. Kahju. /7




neljapäev, 1. detsember 2016

Minu PÖFF 2016


1.MEES BINOKLIGA  (India) Vähe tegelasi ja tegevust, aeglaselt vahetuvad looduspildid. /6 




2. ÕNN TULEB MAGADES (Eesti) Lahe Eesti film, väga meeldisid naisosatäitjad (Katariina Unt,  Ita Ever, Katrin Pärn) ja kenad kodused Tartu linna vaated. /8



    3. MEES JA NAINE (Lõuna-Korea). Üks parimatest sel aastal nähtud filmidest. Armastust ei saa keelata ega käskida. Tehes haiget oma lähedastele, teeme haiget ka iseendale ja vastupidi. /10

4. PARIS LA BLANCHE (Prantsusmaa) Kurb armastusfilm inimsestest, kes on küll abielus ja tahaksid perega koos elada, kuid peavad kodumaalt eemal perekonna jaoks elatist teenima. Tekib küsimus, mille või kelle nimel vanemad end ohverdavad, kui vanaduspõlve üksinduses peavad veetma. Tore elamus oli kohtumine filmitegijatega, kes küll elasid Pariisis, kuid oma juurtelt polnud täisverd prantslased. /9



















5. TAVALISED INIMESED (Filipiinid) "Tänaval sündinud" -  võiks olla selle filmi pealkiri, Tänaval taskuvargustest ja annetustest elavad noored pole ju tavalised inimesed.  Väga liigutav film imiku vargusest. / 9


6. ZOOLOOGIA  (Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Kuigi fantaasia filmid pole minu lemmikud, oli selles filmis väga hea allegooria. Et täiskasvanud inimesed võivad väga õelalt käituda, on aga kahjuks reaalsus. /8

laupäev, 5. november 2016

Palverändaja. Eestlaste palverännakud laias maailmas


Camino de Santiagost olen varemgi üht-teist kuulnud ja lugenud, aga sellest raamatust lugesin eestlaste  palverännakutest ka väga eksootilistesse kohtadesse. Rännak kui enda otsimine ja enda ületamine, aga samas uue nägemine ja kogemine - see tundub midagi erilist. Raamatus on kaheksa inimese väga erinevat lugu. Lisan siia mõned head mõtteterad:

Jürgen-Kristoffer Korstnik
...kui lased asjadel ise kujuneda ja teed näidata. Korraga hakkavad asjad elus maagilisel kombel kokku langema, harmoniseeruma ja selginema. Kui laseme lahti soovist midagi omada ja kontrollida, sünnivad suured imed ning sellest võib saada me igapäeva elu osa.
...peaksime jagama seda, mida saame, ja kui see pole mõni oskus või asi, siis kas või väike naeratus ja jagatud rõõm.
... iga hetk hoolitseb iseenda eest, muretsemiseks pole põhjust. 
Soovin, et mul oleks kõike täpselt niipalju, kui vaja. Pole vaja rohkem, pole vaja vähem. 
Kadri Raudsepp 
...kui teada tahta, milline on soola maitse, võib lugeda läbi hunniku raamatuid, vaadata filme soolakaevandusest, arutada soola maitse üle asjatundjatega, kuid tegelikult saame õige maitse teada alles seda järtele proovides. 
(budismi tuntud mõttekäik)

Martti Kalda
 Kogemus on väärt vähemalt samavõrra kui teadmised. 
... inimene oma põhiolemuselt on oma olemuselt kõikjal ühetaoline. Teda ajendavad, kihutavad tagant samad tungid. Elujänu ja surmahirm. Usk kõrgematesse jõududesse.___.Jäädvustada igaveseks.___Saada igavikuks.

pühapäev, 9. oktoober 2016

Viis inimest, keda kohtad taevas


Selle raamatu kohta leidsin soovitusi internetist ja nii tekkis huvi teos muretseda ning seda lugeda. Algus ja lõpp olid haaravad, aga kuskil teise kolmandiku peal tekkis tüdimus. Eelistan siiski reaalsust. Mis on enne ja pärast surma, seda võib ju igati ette kujutada. Mina nautisin pigem peategelase sünnipäevade kirjeldusi. Nappide sõnadega kirjeldatud sündmused lõid kujutluspilte ühest lihtsast mehest, kel oli unistusi, mis ei täitunud. Aga ometi oli ta õnnelik, sest tal oli armastus. Armastada elu jooksul vaid ühte naist - see peab ju ikka suur armastus olema. Mees kohtub peale surma taas oma naisega ja teiste tuttavate inimestega, kes selgitavad, et miski ei juhtu niisama, vaid kõik on kõigiga seotud. Surm võib inimese kaasa viia, aga ta võib ka lihtsalt mööda kõndida ... tee vaid head, kuni elad.

Vihapidamine mürgitab. See sööb sind seespoolt. Me arvame, et vihkamine on relv, mis kahjustab seda, kes meile haiget tegi. Kuid vihkamine on kõvera teraga mõõk. Ja see halb, mida me teeme, tuleb meile endale tagasi.