Julgus elada

Ma ei mäletagi, mil viimati nii head raamatut lugesin. See oli veerandsada aastat tagasi, kui Herman Sergo "Näkimadalad" mind hommikuni ärkvel hoidsid, sest lihtsalt ei raatsinud lugemist pooleli jätta. Nüüd siis Herdis Ojasu jutustus elust ja inimestest. Uued olukorrad, kogemused, inimesed aitavad unustada  rutiinset argipäeva koos probleemidega. Võõrsil olles on küll kõik teistmoodi, kuid muretut elu pole maailmas olemas. Selle raamatu sündmused ja  tegelaskujud on nii ehtsad, et lihtsalt pole võimalik neid välja mõelda. Ainuüksi see  elutarkus, mida jagasid 95-aastane memm või 67-aastane purjekamees Georges, annab mõtlemisainet.

• Kõiki inimesi on võimalik armastada, kui Sa võtad neid nii, nagu nad on
• Inimese muudab paremaks enese armastamine ja endale kõige lubamine
• Ära eelda, et tulevik peab olema kui minevik nii ei juhtu... selle eeldamine toob ainult pettumusi. kõik muutub, õpi uue oleviku ja tulevikuga elama.
• Usu oma südant, ainult tarkus ei aita elada: "Teiste tarkus on alati teiste oma, ainult südame tarkus on see, mis on päris oma".

Tore, et ühest Kreeka reisist väga kaasahaarav ja samas mõtlemapanev raamat sündis.

Minu Supilinn

Täna üle hulga aja sain kord läbi loetud jällegi ühe "Minu-sarja" raamatu, kuigi mul hetkel õige mitu veel järge ootamas. Eeldasin, et Supilinnast kirjutab inimene, kes Seal sündinud ja kasvanud... aga ei. Soome mees kirjeldas kuidas temast tasapis Supilinnas Eesti mees sai. Tallinna Pelgulinn on minu jaoks midagi samalaadset, mis tõmbab ja lummab. Tartuga on mul jälle omad teistlaadi suhted ja kahjuks Supilinnaga pole erilist kokkupuudet, kuid tänu raamatule sain teada mõndagi vanade puumajakeste elu-oluolust ja inimestest. Eriti ilusasti kirjeldab autor Kristiinat.

Kristiina on üks salapärasemaid naisi, kellega ma olen elus kokku puutunud.Ta on nõidusliku näoga ja soojade silmadega.Ta liigutused on nagu mõnel tantsijal...Otsige kõik Kristiina raamatud üles ja kui öösel sajab vihma ja ritsikad alustavad mängimist, siis on õige hetk teha ta luulekogu lahti. Minu jaoks on ta lihtsalt müstika, nii  tema luule kui ka ta ise.

Kujutan  päris hästi ette sellist lämbet sumedat augustikuu ööd Supilinnas. Samas mäletan tänaseni oma lapsepõlvest Tartus Maarjamõisas kevadel õitsvate lillade sirelite ja valgete nartsisside hingematvat aroomide segu, võimalik et selline lõhn hõljub kord aastas ka Supilinnas - ma ei tea.
 "Minu Supilinn" on nüüd minu esimene loetud e-raamat.
biLVRTIQMI