Suvised muusikaelamused

Alles see oli, kui kolm kuud tagasi kuulasin oma kodukoha rahvamajas Johansone, eile tuli meie külarahvale külla H. Laks. Kuulajaid-huvilisi oleks võinud muidugi rohkem olla kui vaid paarkümmend inimest. Miks inimesed ei kasuta ära võimalust, kui kontsert tuleb koju kätte?
Kui Johansonid laulsid ikka omi vanu laule, siis Laks esitas ka uuemat loomingut ja luges lauludele vahele lühikesi oma sulest kirjutatud salmikesi. Henry laul oli muidugi palju parem kui luule. Ja muide, seda Henry kava kuulasin sel aastal juba teist korda. Augustis esines ta Käsmu kirikus Viru Folgi raames. Vahepeal olin suutnud juba kava unustada, sest kui kolm päeva järjest laed end muusikaelamustega, siis üksikasju mällu talletada ei suuda. Pigem meenub üldmulje, et mis meeldis ja mis mitte. Laks kindlasti mu lemmikesineja Viru Folgil ei olnud. Eestlastest jätsid sügavama mulje Guido Kangur ja Kristiina Ehin.Võrreldes Viljandi Pärimusmuusikafestivaliga oli Käsmu üritus kuidagi vabam, lahedam ja kodusem. Oh võrratu meri ja ilusad ilusad ilmad!... suple ja kuula samal ajal kontserti. Mainiks veel ära Tulli Lum esituse, kus liivi laule laulis Julgi Stalte, üks viimastest liivi keelt oskavatest inimestest. Hea, et ta laulda oskas, muidu oleksid inimesed teda kuskil mujal vaadanud kui lihtsalt viimast liivlast. Ülo Vinteri sünnipäeva kontsert oli hea idee, kuid tänu Lauri Nebeli juhtimisele kukkus kuidagi hale-naljakalt välja.

Viljandile tagasi mõeldes meenub esmalt Kihnu Virve ansambli ehedus, igal juhul lahe elamus. Paabel meeldis ka sedavõrd, et ostsin mälestuseks nende plaadi kaasa.

Hiiumaal jõudsin Kärdla kirikus Hanna-Liisa Võsat kuulata, kahjuks laulis ta vaid 5-6 laulu ja pooled neist olid juba mõni aasta tagasi Keila kirikus mulle oma sügava mulje ära avaldanud. Rahvaviisid orelil kava pikenduseks tundusid minu jaoks kohatud. Aga hetked väikeses puukirikus õhtupäikese sillerdavas valguses koos Hanna-Liina võimsa häälega olid siiski meeldejäävad.