Suvi. Meeletu suvi, mil nii palju oleks vaja teha ja samas naudin mittemidagitegemist. Õigemini teen vaid neid asju, mida kuidagi edasi lükata ei saa. Käin natuke tööl, teen natuke süüa, rohin ja kraamin, kuid suure osa ajast lihtsalt olesklen... Täna oli üle hulga aja selline hommik, mil end korralikult välja sain magada. Igatsen seda tunnet, et täna algab minu puhkus ja minu suvi. Võib olla see nädala või paari pärast on tõepoolest nii, aga enne seda peab tööl ja kodus mõned asjad korda ajama. Ainuke asi, mida viimasel ajal nautida olen saanud, on lugemine. Raamatud, ajakirjad ja hiljuti avastatud interneti blogid täidavad minu nn olesklemise aega. Hetkel on mul lõpetamisel Sofi Oksaneni „Stalini lehmad“. Päris huvitav raamat, parajalt autobiograafiline või vähemasti piisavalt tõepärane ja mida raamatu lõpu poole, seda enam see teos mulle meeldima hakkab. Seda omanäolisem ja isikupärasem tundub noor eesti juurtega soomlannast autor- andekas on ta igal juhul.
Paar päeva tagasi lugesin lehest näitleja Ines Aru mõtteavaldust meeste ja naiste erinevuse kohta. Nii see tõesti vist on, et mehed panevad oma loogikaga asjad paika ja neile on tähtis tänane päev. Naised muretsevad rohkem tuleviku pärast ja elavad minevikus. Usun, et loogikast tähtsam on naiste juures intuitsioon. Minuga on küll nii.Ja momendil ütleb minu intuitsioon mulle, et kui minu 15-aastane poeg ühtegi raamatut ega isegi ajakirja lugeda ei taha, siis ei hakka ta seda ka tulevikus tegema. Kas üldse peaks? - võiks ju küsida. Aga miks ei võiks temast saada haritud inimene, kui tal on selleks võimed olemas. Paraku saan süüdistada vaid ise ennast, et pole kodus suutnud piisavalt äratada huvi lapses raamatute vastu. Ainus võimalus oma süümekate vähendamiseks on mul tutvustada kirjandust oma 9-kuusele lapselapsele juba täna, mitte 5 ,10 või 15 aasta pärast.Leidsin netist ka õpetusi, kuidas seda nii väikesele lapsele teha.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar