Aliide Truu jõllitas kärbest ja kärbes jõllitasMeisterlikult kirjutatud raamat. Sellised hetked, mil Aliide valmistas asjalikult oma maaköögis talveks hoidiseid ja kuivatas ravimtaimi tee jaoks, olid ainsad helgemad lõigud selles teoses ja tuletasid meelde mu vanaema. Oksanenil on kerge sulg, kuid rasked teemad. Minu jaoks oli teos nii masendav, et vahepeal pidin meelelahutuseks midagi kergemat kätte võtma. Täna siis viimaks saan eestlasest soomlanna (või vastupidi?) raamatu riiulisse tagasi panna ja jään ootama järgmist Oksaneni teost.
vastu. Kärbse silmad olid punnis ja
Aliidet ajas see iiveldama... Kärbes oli
Aliide hommikul üles ajanud,
kõndides üleolevalt narritades ta
laubakortsudel, muretult justkui
maanteel.
Ühe õhtuga neelasin endasse Erika Salumäe - Ene Veiksaare "Jääda ellu". Lugedes jõudsin tõdemuseni, et Erika kuldmedalitel oli tema saatuse hind. Tavalises peres kasvades vaevalt, et oleks naine spordis nii kõrgete saavutusteni jõudnud. Elu oli see, mis sundis end maksma panema ja tõestama.
- Tugevad inimesed ei vaja sensitiive, nad saavad ise
hakkama.- Kui sa oled nõrk ja loodad kellelegi teisele, siis ei ole see enam sinu
võit.
Ei saanud ma teisiti, kui vaheldumisi "Puhastusega" lugesin läbi ka Diana Klasi- Kertu Rakke "Rahatuulutaja". Seda enam, et mõnegi selle raamatu tegelasega olen lähemalt tuttav. Mulle meeldib, et Diana oskab enda üle nalja heita ja kuigi naine jätab ehk veidi süüdimatu inimese mulje, on siiski raamat optimistlik.Need read, mis lähemalt puudutavad, jätan välja toomata. Aga mõned nopped siiski.
- Emme, mul on nii hea meel, et Sa aborti ei teinud! Elada on ju nii tore!
- Eestlane olen ja venelaseks jään, sest et juudiks mind loodi, hispaanlane olla on uhke ja hää,
- Minul pole ei varandust ega võlgu. Mul pole mitte midagi peale oma perekonna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar