Ega gripi seltsis voodis lamades midagi targemat teha ei ole kui magada ja lugeda. Pöffi-kuu puhul võtsin kätte juba 20 a tagasi ilmunud raamatu vanameister Ingmar Bergmani "Laterna magica". Kõik, mis puudutas mehe lapsepõlve, oli väga huvitavalt ja detailiderohkelt kirjutatud. Paneb siiralt imestama, kuidas saab mälestustes inimesi, sündmuseid, lõhnu nii täpselt kirjeldada. Erilised ja soojad suhted olid poisil oma leseks jäänud vanaemaga, kes vestles lapsega kui võrdsega ja arutles tundide viisi videvikku pidades maailma asju. Mees meenutab täiesti avameelselt oma suhteid naistega alates koolipõlvest, ta isiklik elu polnud just tavapärane.Ingmar Bergman oli viis korda abielus ning tal oli üheksa last. Põhjaliku ülevaate annab teos ka Bergmani tööst ja loometegevusest, kuid see osa oli minu jaoks raamatus ebaolulisem. Elu täis tõuse ja mõõnu. Elu on vaid üks suur juhus. Ingmar sai kohe peale sündi kõrge palaviku ja kõhulahtisuse, talle tehti haiglas hädaristimine ja kuna emal piim rinnast kadus, viidi nälginud vastsündinu rongiga ammele toita. 19 aastaselt lahkus Ingmar tüliga kodust. Aastaid hiljem leppis ta siiski oma vanematega ära.LVRTIQMI http://www.nndb.com/people/009/000025931/ingmar-bergman-2-sized.jpg
Minu vend üritas end tappa, minu õde sunniti perekondlikel kaalutlustel aborti tegema, mina põgenesin kodunt. Vanemad elasid kurnavas kriisis, millel polnud ei algust ega lõppu. Nad täitsid oma kohustusi, pingutasid, palusid Jumalalt halastust. Ei aidanud nende käitumisnormid, väärtushinnangud ega traditsioonid...Meie draama mängiti maha kõikide silma all pastotaadi eredalt valgustatud laval. Hirm tegi selle teoks, mida kardeti.
vt Elulugu ja looming
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar