Sirelite aegu

Marie Under

Ju toomehelbed jätnud jumalaga
ja sirelite õitseaeg on käes:

kõik pungad pakatavad täies väes,

kõik põõsad sinetavad aia taga.

Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:

mu süda õhetab kui hõõguv ääs -

ah, sirelite õitseaeg on käes!

Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga.

Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev

nii täis neid siniverkjaid õisi loodi?

Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jää,

nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?

Nii raske üksi kõike ilu kanda-

kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.

Sel kaunil südakevadisel päeval on mu ema sünnipäev.

Palju õnne!