Pole päeva, mis parem kui täna

Ilus kuupäev täna -09.06.09.- väike Hannes sai 9-kuuseks. Küpsetasin õhtul lehetaignasaiu ja -pirukaid ning siis tegin koos väikemehega pisikese jalutuskäigu, tibutas vihma, kuid õhk oli mõnusalt soe ja värske.

Igasuguste puhkusegraafikute ja valimisaruannetega tahaks homme ühele poole saada, sest järgmise nädala esimeseks pooleks peaks juba ettevalmistusi tegema ja samas päevaks-paariks aja maha võtma. Elada tuleb nii, et ise rahul võin olla.

Et saavutada midagi ja leida oma pürgivas hinges rahu, tuleb enda isiklikud soovid ja ihad esikohale seada.

Oluline on see, kuidas Sina ise oma erinevaid töid, rolle ja iseennast väärtustad (keskendu korraga ühele asjale).

Ühele asjale keskendumine minul tavaliselt ei õnnestu, sest olen ju tähtkujult Kaksik, kes tegeleks aina uute ja uute asjadega.

***
ikka ma küsin
kuis läheb
sinul, su perel ja sõbral

mured on ühed
alati aega on vähe

alati kõik
nii nagu tahad
ei lähe

alati päike ei paista
kuid kusagil siiski
ta särab
raskused elame üle
tormid unuvad ära

pole rada
mis täiesti sile
pole päeva
mis parem kui täna

Europarlamendi valimised

Rohelised jäävad esimestena välja

Stalini lehmad ja alaska malamuut

"Buliimia ehk ülesöömine on enamasti noorte naiste seas levinud vaimse tervise häire. Meestel on need häired haruldased. Buliimia esineb sageli koos anoreksiaga - umbes 50%-dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Buliimiat vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse. Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul."

Alustasin eile õhtul Sofi Oksaneni "Stalini lehmadega" ja buliimiast pole kaugemale jõudnud, aga see vist ongi selle raamatu peateema. Terve raamatu täis buliimiat!? Pigem analüüsitakse siin selle haiguse tagamaid: erinevaid rahvuseid, erinevad tõekspidamisi, erinevaid karaktereid...

Inimesed käituvad vastavalt oma tõekspidamistele ega mõista, miks mõned teised nii kummaliselt käituvad. On inimesi, kes ei mõista, kuidas võib teisi inimesi lihtsalt niisdama heast südamest abistada. Mina mõtlen küll vahel õhtuti, et mida head olen päeval teiste jaoks korda saatnud. Tegelikult on ju nii, et kõik, mis teed, tuleb sulle endale tagasi... st-- kõik, mis teed, teed endale.

Eile õhtul selgus, et minu naabruses oli üks peremees oma pooleaastase koeraga, alaska malamuudi järglasega, väga julmalt käitunud. Vaene koer hulkus pool päeva ja terve öö kuskil verisena ringi ja siis läks ikkagi koju tagasi. Vaid läbi õnneliku juhuse jäi ta ellu ning täna viis kutsika kasvataja ta oma sünnikoju tagasi. Tean, mis tunne see on, kui sinu kasvatatud kutsikas või noor koer julmalt hukatakse.

Sirelite aegu

Marie Under

Ju toomehelbed jätnud jumalaga
ja sirelite õitseaeg on käes:

kõik pungad pakatavad täies väes,

kõik põõsad sinetavad aia taga.

Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:

mu süda õhetab kui hõõguv ääs -

ah, sirelite õitseaeg on käes!

Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga.

Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev

nii täis neid siniverkjaid õisi loodi?

Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jää,

nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?

Nii raske üksi kõike ilu kanda-

kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.

Sel kaunil südakevadisel päeval on mu ema sünnipäev.

Palju õnne!

Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis.

Käes on sirelite õitseaeg. Aasta ilusam aeg. Sajab, juba teist päeva sajab...

Seemned tärkavad ja taimed hakkavad kasvama ning neil vaesekestel pole aimugi, et ees võib ootata põuane suvi, mis kingib küll päikest, kuid mitte vett. Inimene pigem eelistab vist päikest vihmale, mina küll. Igast päikesepaistelisest päevast, mille olen sunnitud toas veetma, on kahju. Hetkel jääb vaid lootus, et suvi on alles ees. Aga tihti on nii, et kõik ilus mida väga ootad, lõpeb veel enne, kui alata jõuab. Seepärast ma parem ei ootagi suvelt midagi erilist, tean, et igal aastaajal on oma ilu ja võlu.

***
Kui väljad valged, lõputu on lumi,
siis astun mööda kinnituisand rada.
Näe, kaugel metsaveeres vilgub tuli,
ma juba tean, mis pimeduse taga.

***
Vaat, jõesängist tõuseb sinkjas udu
ja mängleb vulisedes sulavesi.
On õisehtes sirelitel pidu.
Jah, linnud saabuvad nüüd hulgakesi.

***
Need valged ööd ja hõõguv lõkketuli,
veel lendleb kirjutiibseid putukaid.
Toob tuhat värvitooni südasuvi
kesk õitsvaid välju, rohtund heinamaid.

***
Oh, tirtsud, siristate veel nii hilja,
kui täidab kambreid küpse õuna lõhn
ja põld puistab lahkelt kuldkollast vilja,
siis nukralt leinama jääb kesal põhk.



Miks ma täna üldse siia kirjutama hakkasin? Olen seda mõelnud teha ju mitmeid kordi varemgi. Üheks ajendiks on kindlasti viimasel nädalal loetud Tõnu Õnnepalu "Flandria päevik", mis alles poole peal ja ega ma pole kindel, kas ta lõpuni loengi. Ühe jutiga kindlasti mitte, sest kohe-kohe tahaks tutvust teha Sofi Oksaneni raamatutega. Minus on küll piisavalt palju kohusetunnet, kuid mitte järjepidevust. Kaksikute tähemärgis sündinutele on ju omane saja asjaga korraga tegelemine. Miks siis ikkagi see blogi? Kindlasti mitte selleks, et päev-päevalt kõiki oma elu sündmuseid jäädvustama hakata. Reisipäevikud koos fotodega sobiksid siia küll.

Kirjutan sellepärast, et see tegevus lihtsalt meeldib mulle. Juba lapsena meeldis, paraku pole ma enamasti lihtsalt piisavalt aega leidnud. Arvutisse on mudugi täheridu palju toredam toksida, kui paberile kirjutada.Minu süler, uus veel juurutamata sõna eesti keeles, on mu parimaks sõbraks, millega tundide viisi võiksin kahekesi olla. Kindlasti on kirjutamine rahustav ja samas ka arendav tegevus, mis parandab väljendusoskust. Väga vajalikku oskust, et end siin maailmas arusaadavaks teha, sest:

"Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse."