Katariina Libe "Ebapunktid"

LV 20. Raamat, mille kaanepilt sulle üldse ei meeldi ja lugema ei kutsu

Katariina Libe "Ebapunktid", Varrak 2022, 164 lk

Kuna mulle andeka näitleja Katariina Libe esimene kirjateos "Ohverduste sügis" väga meeldis, siis otsustasin kohe lugeda ka tema teist raamatut, mille kaanepilt avaldub minu silmadele  paraku praakfototona. Kindlasti on sel mustvalgel fotol  sügavam tähendus. 

Taas nauditav lugemiselamus: soravalt esitatud tekst pakkus piisavalt põnevust. Ei midagi rõõmsat ja helget, oli vaid hall argipäev ja lootus, et kunagi tulevikus algab päris elu, mil saame õnnelikuks. Väga detailselt oli kirjeldatud nii pea- kui ka kõrvaltegelaste välimust, et aidata luua lugejal  kindlat  visuaalset ettekujutust.  Arvan, et selle raamatu lugejate peamiseks sihtrgrupiks võiks olla laulva revolutsiooni ajal sündinud, sest nemad suudavad kõige paremini mõista peategelasi Lenkat ja Leoni, kes Lasnamäe kõrgete korterelamute vahel liivakastis mängides kuulsid lahtisest aknast ansambel Vennaskonna esituses laulu "Pille-Riin", mille sõnade tähendus alles aastaid hiljem arusaadavaks sai.   

Leheküljelt 105 leidsin sõna "morbelt", mille tähendus oli mulle varem tundmatu. Aga tõsiasi, et lõikuda saavad ainult sirged, mis ei ole paralleelsed,  oli  juba varasemalt teada, kuid loo naispeategene tõdes seda alles raamatu lõpus.

7/10