Minu Supilinn

Täna üle hulga aja sain kord läbi loetud jällegi ühe "Minu-sarja" raamatu, kuigi mul hetkel õige mitu veel järge ootamas. Eeldasin, et Supilinnast kirjutab inimene, kes Seal sündinud ja kasvanud... aga ei. Soome mees kirjeldas kuidas temast tasapis Supilinnas Eesti mees sai. Tallinna Pelgulinn on minu jaoks midagi samalaadset, mis tõmbab ja lummab. Tartuga on mul jälle omad teistlaadi suhted ja kahjuks Supilinnaga pole erilist kokkupuudet, kuid tänu raamatule sain teada mõndagi vanade puumajakeste elu-oluolust ja inimestest. Eriti ilusasti kirjeldab autor Kristiinat.

Kristiina on üks salapärasemaid naisi, kellega ma olen elus kokku puutunud.Ta on nõidusliku näoga ja soojade silmadega.Ta liigutused on nagu mõnel tantsijal...Otsige kõik Kristiina raamatud üles ja kui öösel sajab vihma ja ritsikad alustavad mängimist, siis on õige hetk teha ta luulekogu lahti. Minu jaoks on ta lihtsalt müstika, nii  tema luule kui ka ta ise.

Kujutan  päris hästi ette sellist lämbet sumedat augustikuu ööd Supilinnas. Samas mäletan tänaseni oma lapsepõlvest Tartus Maarjamõisas kevadel õitsvate lillade sirelite ja valgete nartsisside hingematvat aroomide segu, võimalik et selline lõhn hõljub kord aastas ka Supilinnas - ma ei tea.
 "Minu Supilinn" on nüüd minu esimene loetud e-raamat.
biLVRTIQMI