Lugesin põnevusega, kuidas võib üks kauge ja võõras maa nii omaseks saada, et kahju on sealt lahkuda ja oma kodumaale tagasi tulla. Siin kohal meenuvad Doris Kareva sõnad (vist ikka oli tema): "On raske tulla, kui on mindud kaugele ja jäädud kauaks..." Kolumbia pakkus nii mõndagi: nii ilusaid kui ka valusaid kogemusi. Tundus nagu oleks Kolumbia kõigi võimaluste maa, kus võib end kas leida või hoopis kaotada.
Siinsed tänavad on pikad, betoonised, räpased, hallid. Aga nende ümber käib kirev elu. Palmialleede alla on asunud elama terved kodutute perekonnad, kes ristmikel endale raha teenivad - näiteks autoaknaid puhastades või klounina möödujate meelt lahutades.'
LVRTIQMI
Minu arvates on "Minu Kolumbia" üks parimaid raamatuid sellest sarjast (koos "Minu Nepaali" ja "Minu Argentinaga"). See raamat paneb lihtsalt nii mõtlema ja mina näiteks lugesin selle ühe korraga läbi, sest see oli nii kaasahaarav.
VastaKustutaTahaksin isegi kunagi Kolumbias ära käia (Kuid samasse olukorda, kuhu nimitegelane sattus, küll sattuda ei tahaks).