pühapäev, 9. oktoober 2011

Minu Ungari

"Minu Ungari" äratas lugemisel vastuolulisi tundeid, kohati paelus raamat väga ja samas kõik, mis puudutas riigi poliitikat ja põhjalikku ajaloo käsitlust, jättis mind külmaks.Lõpu poole lugesin mitmeid lehekülgi üle rea. Kuid peatükk ungarlaste keele väljakujunemisest oli minu jaoks huvitav ja õpetlik. Raamat jagab rohkesti teavet riigi kohta ja tahaplaanile jäävad autori isiklikud igapäevased tegemised. Hea meelega oleks lugenud täpsemalt kirjeldusi, kuidas ja kus välismaalasest õppejõud,( kes on meie riigi heaks tohutult vajaliku töö ära teinud,) elas.

Ungari köögist sain teada, et võileivakatteks võib süüa grillitud suvikõrvitsast valmisatatud kreemi, kuhu on lisatud sibul, küüslauk, pune ja pipar. Pühapäevaks paneeritakse liha: kindel järjekord on jahu, muna ja siis riivsai. Grillpidude juurde käib lõkkel küpsetatud ungari pekk. Tavaline toit on rasvas kuumutatud sibul koos paprikapulbriga ja sinna lisatud liha. Rahvusköögist panen siia veel üht-teist kirja, et kunagi ka ise järgi proovida.
Retes - "Poole kilo jahu kohta võtad teelusikatäie rasva ja umbes kaks klaasi leiget vett. Ühe muna võid ka panna... " Tainast peab sõtkuma veerand tundi, laskma natuke kerkida ja siis rätiku peal võimalikult õhukeseks rullima, sisse pannakse erinevaid täidiseid. Näiteks võib kapsa eelnevalt riivida ja pannil võiga hautada, maitsestada pipra, soola ja suhkruga.

Veinisupp -6 dl kvaliteetset kuiva valget veini, 3 dl vahukoort, 100 gr suhkrut, 1 kaneelikoor, 5 tera nelki, veerand sidrunit ja 6 munakollast. Maitseained ja sidrun kuumutada ühes dl-s veinis, keeta 2 min. Vahustada munakollased suhkruga, lisada maitsestatud veinile ülejäänud vein, lisada vahukoor ja kuumutada keemiseni ja siis peene joana valada segu munakollase vahule, segada samal ajal tugevasti vispliga, et muna klimpi ei läheks, lõpuks tuleb veel magustoit tulel keema lasta.

Guljasˇ- veiseliha, oad, porgandid, natuke soola, paprikapulbrit, kartulit ja loorberilehte.
LVRTIQMI

pühapäev, 2. oktoober 2011

Minu Austraalia



Üle pika aja võtsin taas kätte "Minu"-sarja raamatu ja lugesin selle nädalavahetusel läbi. "Minu Austraalia" on enam autorikeskne kui ühe maa ja rahva kirjeldus, kuid siiski annab hea ettekujutuse sellest, mis üht noort maailmarändurit Austraalias ees ootab. Autori väitel saab sel maal raha aja vastu ümbervahetada. Kõrbed ja lokkav rohelisus, igasugused huvitavad metsloomad - isegi koduaedades ringi hulkumas, veeuputused ja joogiveepuudus, paduvihmad ja lõõskav päike... ja inimesi on siia tulnud igast maailmanurgast kokku. Eks siingi on äraelamiseks vaja teha tööd:

Kokad teenivad, hambad ristis, kaks aastat ilma puhkuseta." Kunagi tulevikus elame mugavamat elu , näiteks töötame kolm päeva nädalas," on neil ikka oma helesinised unistused alles.

LVRTIQMI

Raamatu põhjal tundusid ka väga põnevad ja eksootilised Filipiinid, nüüd loeks siis järgmiseks Filipiinide raamatut või veel parem: sõidaks ise kohale:)