Pikale venis selle raamatu lugemine: jõudsin juba alguse unustada kui lõpetasin. Huvitav oli siiski. Sain teada mõndagi prantslaste igapäevaelust, moemaailma telgitagused mind ei paelunud.
Panen siia kirja klassikalise prantsuse söögikorra viis käiku:
- aperitiiv (vein, õlu, šampus), pähklid, oliivid, kartulikrõpsud
- eelroog: külmsuupiste, supp või salat
- praad: kala-, looma- või linnuliha köögiviljadega (ilma värske salatita)
- järelroog: juustutaldrik ( rohelise salatiga)
- magustoit ja kohvi küpsiste või šokolaadiga, klaasike kanget napsu
*lahutamatult kuulub toidu juurde vesi, vein ja sai
Tekkis endalgi soov Prantsusmaa sünnipäevaks Pariisi sõita, et Eiffeli torni juures majesteetlikku ilutulestikku näha. Sain teada, et prantslased peavad vulgaarseks inimesi, kes pole piisavalt haritud, kel puuduvad traditsioonid või kes on lihtsakoeliselt seksikad.
Olgugi pariislane kohati enesekeskne ja ninakas, õhkub temast suurlinna vaimu- sõltumatust ja vabadust. Ta elab oma elu ning laseb teistel rahulikult elada täpselt nii, nagu neile sobib - niikaua, kui see kirjutamata (ja kirjutatud) kooselu reegleid ei häiri.
LVRTIQMI
